Kaks korda aastas vahetab su hobune garderoobi

Karvavahetus ei ole tüütus, see on saavutus. Mis hobuse sees toimub, miks päevavalgus selle käivitab, ja kuidas muuta kaheksa nädalat neljaks.

See ei alga soojusest. See algab valgusest. Nädalaid enne esimest leebet päeva mõõdab hobune päeva pikkust, ja keha teeb otsuse, mida ükski ilmamuutus enam tagasi ei pööra. Sellepärast vahetab hobune karva veebruaris käreda pakasega ja seisab septembris kahekümne viie kraadise soojaga pool talvekarva seljas.

Kehale on see raske töö. Terve karvkatte ülesehitamine nõuab valku, mikroelemente ja energiat, just ajal, mil paljud hobused naasevad ka töösse. Hobune, kes vahetuse ajal tuhmim tundub, ei ole laisk. Ta ehitab karvkatet.

Mis kevadel tegelikult aitab

Pool sellest on hõõrdumine. Lahtine karv püsib juuksekotis vaevu kinni ja tahab välja. Kõik, mis tõmbab ja rullib, kiirendab seda: kummihari väikeste ringidega, karvavahetuskaabits, hädapärast ka puhas kinnas. Ainus reegel on lõpetada karvasuunas, mitte selle vastu, muidu tõuseb pealiskarv püsti ja hobune näeb räämas välja, kuigi on puhas.

Kakskümmend minutit kummiharjaga lööb üle iga lisandi ämbrist.

Teine pool on liikumine. Hobune, kes higistab ja kõnnitatakse siis kuivaks, kaotab karva kiiremini kui koplis seisev hobune. Tööta kevadel reipalt kolmel päeval nädalas ja harja pärast korralikult, ning oled tavaliselt kaks nädalat varem valmis.

Söötmine, ilma imerohtudeta

Karv koosneb suuresti keratiinist, ja keratiin vajab väävlit sisaldavaid aminohappeid, tsinki ja vaske. Hobusel, kes saab head karedat sööta ja mõistlikku mineraalisööta, on neid juba piisavalt. Vahetuse ajal tasub lisada annus linaseemneõli või linaseemneid, sest rasvhapped hoiavad naha painduvana, ja läige ei tule pihustuspudelist.

Pügada või mitte

Pügad seetõttu, et hobune töötab, mitte sellepärast, et see näeb korralikum välja. Täies talvekarvas hobune vajab pärast reipat treeningut kuivamiseks tublisti üle tunni, ja see tund niiskes karvas ongi tegelik risk. Kui hobune higistab regulaarselt, pügada, ja pügada ainult see, mis higistab: kael, rind, külg. Ülejäänu jääb alles ja hoiab sooja.

Kui pügad, siis katad tekiga. Mitte raskema kui vaja, aga usaldusväärselt, sest pügatud hobune on oma soojusisolatsiooni ära andnud ega saa seda lühikese etteteatamisajaga tagasi.

Sügis on vaiksem pool

Sügis paistab vähem, sest suvekarv on lühike ja tuul viib selle minema. Ometi on just nüüd õige aeg nahka kontrollida: kõõma, paljaid kohti, koorikuid jalgade nahavoltides. Mis nüüd leitakse ja ravitakse, on jaanuariks möödas. Mis nüüd kahe silma vahele jääb, kasvab vaikselt talvekarva all.

Mis sügisel karva alla kaob, tuleb märtsis tagasi.