Takistushobusel hoiad nahka, mitte karva

Säärekaitsmed ja kabjakellad istuvad tundide kaupa samal kohal. Miks takistushobusel on hoolduse teema varustuse all olev nahk ja kuidas seda iga päev kontrollida.

Takistushobune on see hobune, kellel on jalgade küljes kõige rohkem varustust. Säärekaitsmed ees, kannakaitsmed taga, kabjakellad lisaks, ja tihti soojendusest kuni autasustamiseni. Kõige selle all on nahk, ja nahk ei salli ei soojust, ei hõõrdumist ega niiskust, mis ära ei kao.

Takistushobuse karvkate ei tee probleeme. Neid teeb nahk kaitsmete all.

Mis toimub kaitsme all

Kinnine säärekaitse on väike saun. See hoiab sooja ja hoiab higi, mis ei saa ära kuivada. Lisandub liiv, mis satub koore ja jala vahele ning hõõrub igal sammul. Kaks tundi ei ole midagi. Kaks tundi päevas kahe nädala jooksul on juba midagi.

• Võta kaitsmed pärast parkuuri esimesena maha, enne sadulat.
• Pühi koor ja vooder iga kasutuse järel üle, muidu jääb liiv sisse.
• Loputa jalad voolikuga ja kuivata need siis tõesti ära. Rätik ja õhk, mitte vesi üksi.
• Pööra kabjakell ümber ja tunne käega mööda serva.
• Hoia kaks komplekti kaitsmeid vaheldumisi. Üks ei ole kunagi kuiv.

Loputamine on pool tööd, kuivatamine teine pool

Külm vesi pärast parkuuri on õige. See võtab jalgadest soojust ja uhub liiva välja. Valeks läheb asi siis, kui jalg jääb märjaks. Niiske säär talliside all, niiske sõrnukivolt üleöö allapanus: need on kaks kohta, kus hooldusest saab probleem. Tööta alt üles, tõmba vesi käega maha ja käi rätikuga sõrnukivoldist läbi, kuni see tundub kuiv.

Igapäevane pilk säärele ja sõrnukile

See võtab kolmkümmend sekundit jala kohta ja on ainus hooldus, mida miski ei asenda. Käi lameda käega säärt mööda põlvest kannani, mõlemad esijalad võrdluses, siis tagajalad. Seejärel ava sõrnukivolt ja vaata seda, mitte ainult katsu. Seal on karv kõige tihedam, seal kuivab see kõige halvemini, ja seal algab talvel kõik.

Kabjakellad ja koht, mida keegi ei vaata

Kabjakellad on selleks, et hobune ei astuks maandumisel iseendale kannale. Selle töö teevad nad hästi ja hõõruvad vastutasuks täpselt seal, kus nende serv toetub. Pööra kell pärast lahtivõtmist korra ümber ja vaata kanda. Paljas joon kabjapärja juures ütleb, et kell on liiga suur või liiga jäik. Lahtine koht ei ole enam hoolduse küsimus.

Takistushobust ei mõõdeta läike järgi, vaid selle järgi, kas tal on pühapäeval ikka samad jalad nagu reedel.